Hamburgis asuva linna arendamise ja keskkonnaameti (BSU) uus hoone:

Linna arendamise ja keskkonnaameti (BSU) peakorteri silmatorkavalt kirju fassaadi kõrval on selle hoone teine märkimisväärne saavutus geotermilise energia kombineeritud kasutamine koos termoaktiivsete lagede ja nutika ventilatsioonisüsteemiga. Keskkonnaohutu soojus-, jahutus- ja veevarustuse puhul mängib Wilo ülitõhus pumbatehnika keskset rolli.

Geoinfo ja mõõtmise (LGV) riigiametis töötab peaaegu 1500 inimest, kelle kasutuses on u 61 000 m2 brutopinda.Mitmest osakonnast koosnev hoonekompleks ei ole ainult kauni väljanägemisega. See täidab kõrgeid ökoloogilisi nõudeid ja on üks Saksamaa kõige säästlikumaid büroohooneid. See uus ehitis sai üritusel Internationalen Bauausstellung Hamburg (Hamburgi rahvusvaheline ehitusnäitus) silmapaistva projekti auhinna ning Saksamaa jätkusuutliku ehituse ühingu (DGNB) kuldsertifikaadi.„Range hoonestandardi aluseks on kõikehõlmav energiakontseptsioon, mis koosneb erinevate taastuvenergiate tõhusast kooskasutusest ja passiivmajastandardite järjekindlast rakendamisest,“ täpsustas Axel Hupfeld, Obermeyer Planen + Beraten GmbH projektijuht. Aastane energiakulu on kõigest 58,13 kWh/m2 ja see jääb tunduvalt alla ehitaja esialgse prognoosi, milleks oli 70 kWh/m2. Ka küttesoojuse vajadus jääb alla maksimaalse piirväärtuse 15 kWh/m2 ja vastab seetõttu passiivmaja standardile.

Linna arendamise ja keskkonnaamet (BSU) kuulub Saksamaa kõige energiatõhusamate haldushoonete hulka.

Geotermiline energia kui jätkusuutliku energiakontseptsiooni alustala

Geotermiline energia on taastuvenergia kontsepti üks alustalasid. Ruumide temperatuuri reguleerimine toimub termoaktiivsete lagede abil. Kütte- ja jahutussüsteemide kliimasäästliku töö ja sanitaarruumide töökindla veevarustuse eest hoolitseb Wilo pumbatehnika.Hoone toetub kokku 1640-le 19 meetri pikkusele puurpostile. Pooli neist kasutatakse geotermilise energia ammutamiseks (allika temperatuur: 13 °C aasta keskmine). Kaks maa-vesisoojuspumpa tarnivad hoone küttekontuuri vett, mille pealevoolutemperatuur on 50 °C.Põhilise koormuse kannavad soojuspumbad. Neid käitatakse Hamburg Energie ökoelektriga, mis pakub lokaalküttevõimsust peakoormuste ajal. Seetõttu katavad soojuspumbad ja lokaalküte hoone kogu küttevajaduse kuni välistemperatuurini –12 °C. Bivalentne kontsept võimaldab juurdevoolu lokaalküttest, kui geotermiline energia peaks katkema või otsa lõppema. „Geotermilise energia otselõppemise eest kaitseme end seeläbi, et kompenseerime talvise energiakasutuse suvisel ajal, kui juhime hoonest soojust tagasi maapinda,“ selgitas Jörn Delicat, Obermeyeri projekti planeerija.

Kaheastmeline jahutus suvekuudel

Jahutus toimub ühes osas kahe katusele paigutatud taasjahutusseadme abil ja teises osas geotermilise seadmestiku abil. Seda seadmestikku kasutatakse juhul, kui välisõhu temperatuur ei võimalda enam taasjahutust.Kütte- ja jahutuskontuuride probleemideta ning säästliku töö tagavad elektrooniliselt reguleeritavad Wilo reaspumbad. Jahutuse poolel kasutatakse CronoTwin-DL-E tüüpi kaksikpumpasid. Maasoojuse, soojuspumpade ning taasjahuti glükooliringluse poolel on kasutusel jällegi VeroLine-IP-E reaspumbad. Kuivrootor-pumpade integreeritud võimsuse kohandamine tagab suure energiatõhususe.

Termoaktiivsed laed kütmiseks ja jahutamiseks

Ruumi temperatuuri reguleerimist toetavad kaks 5000-liitrise mahuga puhvermahutit. Sealt järgneb jaotamine hoone erinevate korruste termoaktiivsete lagede kütte-/jahutuskontuuridele, mille kogupind on 22 000 m2.Viiekorruselise hoone süsteemitemperatuurid on 49 °C/28 °C (kütmine) ja 14 °C/22 °C (jahutamine). Seejuures hoolitsevad vedeliku ringluse eest VeroLine-IP-E reaspumbad. Kõrghoone termoaktiivsed laed seevastu töötavad peale- ja tagasivoolu temperatuuridega 32 °C/28 °C (kütmine) ning 18 °C/22 °C (jahutamine). Tulemuseks on konstantne ∆T 4 K, nii et mõlemal juhul on vaja sama massivoolu ja muidu vajalik pumbatehnika tööpunkti ümberlülitus jääb ära. Kaks Wilo-Stratose ülitõhusat pumpa tagavad maksimaalse vooluhulga 30 m3/h.Nendes vähestes ruumides, kus ei ole termoaktiivseid lagesid, kasutatakse konvektoreid, põrandakütet ja staatilisi küttepindu. Talvel peab varustama ka tsentraalse ventilatsioonisüsteemi küttekehasid, et välisõhku järelsoojendada. Sinna juurde kuuluvates küttekontuurides töötavad veel seitse Wilo-Stratose ülitõhusat pumpa, mille EC-mootorid reguleerivad pöörlemiskiirust vajaduse järgi ja tagavad seeläbi energiatõhusa soojus- ning jahutusjaotuse. Nii saavutatakse eelkõige osakoormusega töö puhul, mis moodustab 94% tööajast, reguleerimata pumpadega võrreldes voolutarbimises suur sääst.

Geotermiline energia koos kahe maa-vesisoojuspumbaga on energiavarustuse keskne element.

Vihmavee kasutamine vähendab joogivee kasutust

Ka joogiveega varustamine on seotud ökoloogia ja tasuvusarvutustega. Hamburgi avaliku sektori ehitusdirektiivide kohaselt paigaldati ainult külmaveeühendus, mida täiendab erandkorras lokaalne soojaveesüsteem. Wilo-Comfort-Vario survetõstmissüsteem tagab kõrghoones joogiveega varustamise. Selleks et vähendada joogivee tarbimist, kogutakse katusele langev vihmavesi kokku. See puhastatakse pöördtrumliga filtersüsteemis, suunatakse edasi tsisterni ja lõpuks survetõstmissüsteemi abil eraldi hallveevõrku. Vihmavett kasutatakse hoone kõigis tualettides. Lisaks muudeti töökindlaks ka kompleksi reo- ja heitvee haldus. Siin kasutatakse erinevaid Wilo heitvee sukelpumpasid ja tõsteseadmeid. Nii saab ka allpool paisuvee taset tekkinud heitvee lihtsalt Hamburgi äravoolusüsteemi juhtida.

Suured aatriumid on ventilatsioonikontseptsiooni põhielemendid ja tagavad väga hea sisekliima.

Meeldiv kliima ruumides koos suure energiatõhususega

„Mitme meetme veatu koostöö teeb BSU-peakorterist ühe energiatõhusaima haldushoone Saksamaal. Umbes 1,5-aastase kasutuse järel võib öelda, et nõutud mugavuskriteeriumid ja temperatuurid on kasutatavad aasta ringi,“ selgitas Delicat. „Juhtimissüsteemi abil tagatakse ka külmal aastaajal konstantne ruumitemperatuur 21 °C. Suvel seevastu jäävad temperatuurid alati meeldivasse vahemikku, umbes 25 °C.“Hoone energiasäästupotentsiaali optimeerimiseks panustavad projektijuhid ka kasutajate kaasamisse. Näiteks tuleb neile õpetada ventilatsiooniklappide õiget kasutamist. Energiajärelevalve süsteem, mis töötati välja koostöös Hamburg-Harburgi tehnikaülikooliga, edastab hoonega seotud tarbimisaruandeid ja suurendab seeläbi kasutajatega koostööd. „Esimesed tulemused näitavad, et energiatarve on siin isegi tunduvalt väiksem kui esialgu prognoositud. See kinnitab meie varasemaid kogemusi, mida oleme siiani garantiijärelevalve käigus kogunud,“ lisas Hupfeld.