BIM sisaldab lisaks 3D-CAD-mudelile teisi metaandmeid, näiteks tootenumbrit, toote nimetust, äärikute / toru keermeühenduse ühendusmõõtmeid, elektriühenduste ühendusteavet ja kõiki olulisi paigaldusmõõte. Tulevikus saab BIM-mudeleid täiendada muude pumbaandmetega, näiteks: hüdrauliline võimsus, tõhususväärtused, reguleerimisviisid (dp-v, dp-c, pöörlemiskiirusest oleneb reguleerimine). Standardimine ei ole veel lõpetatud, aga ilmselt lisanduvad järgmistel kuudel ja aastatel muud andmed, nagu paigaldusruumid, taaskasutusteave ja tarkvaraalgoritmid.

4D või 7D tähistab teabetasandeid, mida BIMi mudelid hõlmavad. Lähtepunkt on 3D-mudelid, mis võimaldavad matemaatiliselt objektide ruumilist suhet ja kattuvust. Neljas mõõde (4D) täiendab ruumilist mõõdet ajalise komponendiga (aja ja tähtajaga seotud teave), viies mõõde (5D) hõlmab kuluga seotud teavet. 7D-mudeli puhul lisandub peale selle veel teave jätkusuutlikkuse ja tõhususe (6D) ning rajatisehalduse (7D) kohta.

Nüüdseks rakendatakse BIMi juba väga paljudes riikides või see on riigihankelepingutega korraldatavate projektide jaoks kohustuslik, sest sellel on eelised projekti kõigis faasides. Ehitusprojektidele, mida rahastab erasektor, ei ole BIM kohustuslik, kuid seda kasutatakse üha rohkem ja see on metoodika tegelik initsiaator. Üksnes ühe- ja kahepereelamute projekteerimisel ei tule tehnilise hoonevarustuse vähese osa ja puuduva rajatisehalduse aspekti tõttu esialgu BIMi eeldada.

ETIM on algatus tooteandmete elektroonilise vahetuse standardimiseks elektrotehnika valdkonnas (elektripaigaldustooted, majapidamisseadmed ja tarbijaelektroonika) ja seotud tööstusharudes (praegu mh HVAC/sanitaartehnika) nende toodete e-kaubanduse võimaldamiseks. Standard on spetsiaalselt kohandatud nende valitud tööstusharude nõuetele ning võimaldab kaupade ühtset tehnilist kirjeldamist ja tooteklassi liigitust. Tooted liigitatakse hierarhiavabalt tooteklassidesse. Tooteklassi liigitatakse seejärel sarnased tooted. Tooteklassi nime saab leida ka määratud sünonüümide kaudu, mis viitavad klassile. Tootespetsialistid määravad igale klassile tehnilised näitajad, mis toodet kirjeldavad. Nii tekib ETIM-klassifikatsioon.

Standardimine võimaldab leida tehnilisi tooteid klassi või tehniliste näitajate abil hankijatest olenemata. ETIMit rakendatakse tehniliste tooteandmete edastamisel, nt siduskataloogide jaoks. ETIM on põhimõtteliselt vaba standard, s.t andmemudelit võib kasutada igaüks ilma litsentsitasuta. Alates ETIMi versioonist 7.0 (2017) on integreeritud ka sanitaar-, kütte- ja kliimaseadmete sektor.

Closed BIM kirjeldab digitaalsete ehitisemudelite tarkvarast olenevat andmevahetust suletud, omandiõigusega kaitstud failivormingute abil, nt Revit, Allplan, Archicad jne.

Open BIM tähendab seevastu, et võimalik on ehitisemudelite tarkvarast sõltumatu andmevahetus. Sel juhul kasutatakse avatud mitteoriginaalset failivormingut, nt IFC (Industry Foundation Classes). Geomeetriamudelite väljavahetamine on võimalik piiranguteta, andmemudelite vahetus seevastu ainult piiratult.

BIM-metoodikas kasutatakse mõisteid Level of Information (LoI), Level of Geometry (LoG) ja Level of Coordination (LoC) viies astmes 100–500: 100 = conceptual; 200 = approx. geometry; 300 = precise geometry; 400 = fabrication; 500 = as-built. Mõiste Level of Development (LoD) koosneb osanäitajatest LoI, LoC ja LoG ning määrab virtuaalse komponendi kogu küpsusastet.